basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Paisuga elektrijaama energiavarud on proportsionaalsed veehoidla pindala ja selle veetasemete vahe kõrguse ruuduga. Kuigi paisuga loodetehüdroelektrijaama rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi ja on kallis, on hilisemad opereerimiskulud väikesed. Näiteks Rance’is toodetud elektrienergia kilovatt-tund maksab tarbijale kõigest 1,8 eurosenti. 1960ndatel käis N.Liidul prantslastega loodeteenergiat kasutava elektrijaama rajamise pärast äge võidujooks, kui ehitati 400 kW võimsusega eksperimentaalset elektrijaama kaugel põhjas Koola poolsaarel Barentsi mere Kislaja abajas, kuid see võidujooks kaotati ja jaam avati alles aasta pärast prantslasi. Renoveerimise tulemusena õnnestus jaama võimsust tõsta üle kahe korra ja see taasavada 2006. aastal. 1984. aastal avati ka Ameerika mandril Annapolises (Kanada) esimene loodetehüdroelektrijaam võimsusega 20 MW. Aasias on loodeteenergia
,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25 26 inimese eelistuseks oli geotermaalenergia ja 21 korral valiti loodeteenergiat. Kõige vähem valiti tuumaenergiat (13 juhul), vedel- või gaaskütust (seitsmel juhul) ja fossiilkütuseid kõigest kuuel korral. 302 korral 325st oli eelistuseks taastuv energiaallikas, ligikaudu 93% valikutest moodustusid alternatiivenergiaallikad. Joonis 11. Vastanute poolt eelistatud energiasaamisviisid Eesmärgiks oli teada saada, milliseid energiasaamise viise inimesed kõige enam pooldavad. Tulemused olid üllatavalt positiivsed, poleks osanud prognoosida sellist päikeseenergia
annaabi.ee 
