Kui ma oleksin puu
Ma seisaksin just äärelinnas, sest seal on
värskem õhk ja palju põnevam, kui kuskil Kesklinna pargis mööduvaid autosid lugedes.
Ühel ilusal suvepäeval mõnes äärelinna pargis seistes oleksid sealsel mänguväljakul palju
lapsi mängimas. Ma vaataksin neid ja seda kuidas nad kulli mängivad ja liiva loobivad
ning mõtleksin, et kui ma ka inimene oleks siis ma teeksin seda sama. Aga ma ei saa, sest
ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed
ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika
tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud
liiki puu, mis seisaks vapralt Nõmme karmis kuivas ning liivases pinnases. Lapsed
jookseksid minu juurde ja hakkaksid vapralt proovima mu esimesest oksast kinni haarata.
Ma aitaksin natuke kaasa, võtaksin jõu kokku ja sirutaksin oksa alla poole. Laps haaraks