Tähtis päev
katukihist puhtaks. Seejärel külm duss, kaks tabletti peavalu vastu ja
klaasike külma vett. Vaeveldes kümnepunkti pohmelli käes, oli juba kange
kohv valmimas ning hakatud end laua äärde sättima.
Halva enesetunde pärast polnud, aga söömine kuigi meelas tegevus.
Kurki viilutades meenus Paulile, et oli lubanud end sõbrale kolimisel abiks
olla alates päikesetõusust. Suures meeleärevuses kugistas ta terve võileiva
kurgust alla ning lonksas tassipõhjast viimase lonksu kohvi.
Hilinenud tunde oli kogunenud juba viis. Kiirelt riietudes ja häbi
tundes, et on sõpra alt vedanud ning pole oma sõna pidanud leidis ta ka aega
nägu kreemitada. Kella vaadates oli häbi suur.
Lülitades oma mobiiltelefoni sisse, helistas ta otsemaid sõbrale.
Lastes tükk aega telefonil kutsuda, ei vastanud paraku aga mitte ükski elav
hing. Paul sellest ei hoolinud ning kiirendas tempot.
annaabi.ee 
