Jupiter
Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase
reljeefiga.
Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune
piirkondi. Io lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta poolteise kilomeetri kõrgune platoo.
Lõuna parasvöötmes asuvad Io kaks suurt mäge, Silpium ja Haemus. Viimase tipp tõuseb
ümbritsevast tasandikust kümme kilomeetrit kõrgemale. Tegevvulkaanid paiknevad enamasti Io
ekvaatori läheduses ning uhkemad neist kannavad Pele ja Lokime.
Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud vee jälgi. Levinuim ühend suurkuu pinnal on
vääveldioksiid. Osa uurijaid arvab, et Io sisemisel kaljupinnasel loksub kolme kilomeetri sügavune
vedela väävli ookean. Seda katab umbes sama paks väävlist ning vääveldioksiidist planeedikoor.
Enamuse arvates koosneb Io siiski põhiliselt ränirikastest kivimitest, mis on seespool vedelas olekus
ning mille koor on kuni 20 km paksune.