Molekulaarbioloogia
a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus
lohustada bakterirakku tunginud voorast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks.
Ensuume e nukleaase, mille abil viiruste DNA lohkumine toimus hakati nimetama
restriktsiooniensuumideks, kuna nad olid maaravaks teguriks sellise nahtuse puhul nagu
peremehepoolne bakterviiruste infitseerivuse piiramine (ingl.k. host restriction).
Restriktsiooni nukleaasidel ehk restriktaasidel on omadus loigata DNA topeltahel labi
kindlas piirkonnas (loikepiirkond-ingl. k. restriction site), mille maarab ara antud piirkonna
DNA NH-jarjestus (aratundmisjarjestused; ingl. k. recognition sequenceskoosnevad 4-8
nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensuumi jaoks on see erinev. Vordluseks -nt DNA-aasid
lohustavad DNA-d juhuslikult.
Praegu tuntakse ule 100 restriktsiooni ensuumi ning praktiliselt on voimalik mistahes geen
voi mistahes DNA fragment genoomist valja loigata. Alljargnevalt on toodud naitena viie
annaabi.ee 
