Hülged ja meriveised
Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates.
Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged.
Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg. Toituvad kaladest ja
veeselgrootutest. Magavad veepinnal hõljudes või kuival.
Hülge luustik
Hüljeste luustikust nähtuvad paljud kohastumused veeeluks. Nende selgroog
on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada.
Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid.
Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega.
Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad
aga tüüriks.
Sigimine
Hülged väljuvad kevadel veest, et poegida. Nad koonduvad suurtesse
poegimisseltsingutesse ehk lesingutesse paikades, kuhu kiskjad ei pääse.
Kuivamaalesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga
kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks valmis. Paljude liikide puhul võitlevad
annaabi.ee 
