J.R.R. Tolkien
,,Silmarillioni", märksa lihtsamate lookeste loomiseks.
Lühijutud, mis Tolkien 1920.1930. aastail oma lastele mõeldes kirjutas, olid tulvil
fantaasiat ja sügavaid tundeid. Samal ajal tegeles ta suurejoonelisemate teemadega,
puudutades vahel Arthuri ja keldi legende, kuid reeglina jäädes siiski enda loodud
legendide juurde. Kuid trükki ei jõudnud samas midagi, kui välja arvata üksikud
,,Oxford Magazine`is" ilmunud luuletused, mis näitasid tema kolleegidele, et Tolkienile
meeldivad loheaarded ja väikesed kummalised mehikesed; kahjutu ajaviide, leidsid nad
ehkki pisut lapsik.
Oli suvepäev. Tolkien istus oma kabinetis akna all ja parandas süvenenult riigieksami
töid. Kuidas see nüüd täpselt juhtus või mis toimus on raske ütelda, kuid äkki leidis
Tolkien, et on kirjutanud ühe töö servale lause" Maa all urus elas kääbik". Ja sellest sai
kõik ülejäänu alguse.
Pikka aega ei juhtunud selle lausega midagi ning paari aasta jooksul sai sellele lisaks
valmis Thróri kaart