Lapse kõne arengu etapid
hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi).
Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite
hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja
keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest
hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine
jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga
kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt
selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega.
Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid
ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima.