eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste rahuldamine kaupade tootmise ja müügi kaudu. Seega on pri maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks tootmiseks ning turunduseks. 10.Mida kujutab endast logistikasüsteem? Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süsteem, mille toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada 11. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem? Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegeleva test tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutsemine on koordineeritud, toimub ühistes huvides
· Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? · Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. · The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity Logistikasüsteem koosneb allsüsteemidest; Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika INIMKESKNE LOGISTIKA Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat,
soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. •Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. TARNEAHELA TIPP TARNEAHELA TIPP LOGISTILISED TEGEVUSED Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool,
2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva 5. Põhilised on müügiprognoosid 6. Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud) 7. Ei reageerita nõudlusele 8. Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemide abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtulise kasulikkuse suurendamine ning tarbija rahulolu tõstmine. Logistika funktsioonid: transport, laomajandus ja varud laos, info, juhtimine, klienditeenindus, varustus, turustus, pakkimine, tagastus e. korje, tootmine (annab kaubale vormilise kasulikkuse) Logistika missioon on tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga,
ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne. Seega kujutab ettevõtte logistikasüsteem endast mikrologistilist süsteemi. Pikka tarneahelat võib aga vaadelda kui teatud liiki makrologistilist süsteemi. Mõtlesin, et kindel toode millest soovin rääkida võiks olla mu enda töökohast kuna arvan, et sellega tehakse väga palju toiminguid terve protsessi käigus, mis selle tootega tehakse. Firma põhitoodanguks on autode sisevalgustuste tegemine aga tehakse ka muid elektroonilisi asju nt validaatorid mis on Tallinna ühistranspordis kasutusel ning igasugu muidu vidinaid..
11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78 1. aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4. aste – Funktsioonide asemel on ettevõtte tegevus organiseeritud protsessikesksena. Logistika on
tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8
tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8
Kas tarneaeg(tellimustsükkel) on rahuldav? Kuidas klient hindab teenindustaset konkurentide omaga võrreldes? Klienditeeninduse strateegia väljatöötamine eeldab prioriteetide määramist, mis eeldab omakorda toimingute sooritamist ja mõõdikute kasutuselevõtmist. Mõõdikute kasutamine peaks kindlustama, et Arvestatakse klientidele olulisi tegureid Iga tarneahelas tegutseja võib veenduda, kas ja kuidas toetab logistikasüsteem klientidele olulisi tegureid. Kliendid on erinevad- otstarbekas on teha analüüs ja määrata klientide rühmad, kellel on sarnased vajadused ja kellel võib pakkuda enam- vähem ühesugust teenindust. Kliente segmenteeritakse sarnaste tunnuste põhjal. Näited!!! Logistikastrateegiate ja- süsteemide koostamine toimub järgmiselt: Vajaduste selgitamine Eesmärkide tuvastamine Logistikasüsteemi väljatöötamine (erinevatele
kontroll, mis hõlmab hankeid (hankelogistika), tootmise korraldamist (tootmislogistika) ja jaotus (jaotuslogistika). Eesmärk on leida tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. KODUTÖÖ: Tuleb panna 1 toode liikuma, algab nõudluse prognoosiga ja lõpeb jäätmekäitlemisega. 30. sept. Logistika eesmärk pole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistika süsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisifunktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine jne.) täitev ja turumuutustele reageeriv terviksüsteem, mille pea eesmärgid on: kaupade ajalisruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine, tarbija rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise,
. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et soovitud materjalid saabuvad kohale siis, kui neid vajatakse.
kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika.
Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas. Seega põhineb selline arusaam viimase kümnendi kahel olulisel muutusel turunduse ja logistika valdkonnas: 1) tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks turuks 2) toodete ja teenuste konkurents on osaliselt asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga 2. Logistikasüsteem Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis- ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ja tarbijate rahuolu tõstmine. Kokkuvõtlikult võib tootmise, transpordi, turunduse ja logistika rolli kohta tõdeda, et tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ning
Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? 1 Logistika ülesanded ja missioon 15 1.4. Logistikasüsteem Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süs- teem, mille toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada ja tarbijate rahulolu parandada. Tootmine annab kaubale sisulis-vormilise, transport ruumilise,
annaabi.ee 
