Tal on sümbol, sisu ja laiendus. See ütles tohutult palju, right? 1. Sümbol - sõna või kujutis, mis esitab kontseptuaalset klassi (n Loengutöö) 2. Sisu/eesmärk (intentsion...Mart see intention ei peaks olema?) - kontseptuaalse klassi definitsioon (n Loengutöö esitab testi sooritamise sündmust. Tal on kuupäev ja kellaaeg) 3. Laiendus (extention...MART PLS ma hakkan ise ka juba kahtlema. Extension) - nääidete hul, millele kontseptuaalne klass rakendub (kõikide loengutööde hulk). UML-is saab laiendust modelleerida Objektidiagrammiga. 3. Objektikeskne vs tegevuskeskne dekompositsioon (tükeldus) Dekompositsiooni loogika erinevus struktuurses ja OO alaüüsis: OOA dekomponeerib valdkonna kontseptuaalseteks klassideks e domeeni objektideks, MITTE funktsioonideks ega kasutusjuhtudeks. Süsteemianalüüsi aine projektis on esindatud mõlemad tükeldusloogikad: Registrite vaade (objektikeskne tükeldus)
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. N...
annaabi.ee 
