Frondiga sünkroniseeritav D-triger triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku: J K Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 ^Qt 5) T-Triger (Toogle) nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub XOR kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus eelmisest väljundi väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE
ringtagasiside (mõlema sisendi ette läheb ja-element, kuhu on ühendatud J- või K- sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside). Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger. - T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Q t-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1. Qt = T xor Qt-1 Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil. - Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme algolekuga, kuna nt arvuti sisselülitamisel võtavad trigerid juhusliku oleku. T-trigeri