Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul
Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul
Muinasaja lõpp algas rauaajaga V. sajandil eKr ja lõppes 13.sajandil Muistse
vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol.
Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta
oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada.
Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus
150 000-200 000 inimeseni. Halduslikult jaotus Eesti maakondadeks, mis omakorda jagunesid
kihelkondadeks ja kihelkonnad olid Eesti tähtsamateks haldusüksusteks. 13.sajandi alguses
oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi,
Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli
(pool)iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Maakonda ei
juhtinud keegi ainuisik...