Juhan Smuul „Polkovniku lesk“
Sõbranna oli end valetanud 10 aastat nooremaks, et riiki
sisse pääseda ning kes kirub, et peab 10 aastat rohkem töötama; vanamees, kellel polnud
ühiseid mälestusi lesega ja oli kurt lese lobisemisest; insener, keda lesk lolliks peab, kuna
ta töötab palju; lese tütar, kes oli oma ema noorem variant. Tegelased on tummad, ainuke
tegevus neil on istumine, kuulamine, noogutamine (vanamees). Mõni proovib ka rääkima
hakata, kuid lesk neil ei lase.
Lesk ise oli lobapidamatu, rumal, harimata, egoistlik, vanemas eas daam, kes end alati
maksma pani. Ta tekitas endale saatuse, et tema on haige ja ta peab oma haiguse leidma.
Muidugi peab haigus olema piisavalt muljetavaldav ja kõlav, muidu poleks see
polkovniku lesele vääriline.
Lesk pidi aga pettuma enda saatuses, mis ta endale oli määranud. Leidnud oma haiguse,
läks ta kohe seda oma sõpradele kuulutama, mille käigus tuli välja, et tema haigustest ei