kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis. Heiti ema oli aga tuntud pianist. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta
passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 10.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi se llele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga peab võrduma kõigist jõududest põhjustatud momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse määramiseks. Ilma surveepüüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui