aastal. 1926. aastal avastas ameerika keemik Waldo Semon kuidas plastifitseerida PVC lisades sinna muid aineid. Erinevalt eelmistest keemikutest, leidis ta, et uus saadud materjal sobiks imehästi duššikardinaks. Tema ja ta ülemused firmast B.F. Goodrich patenteerisid PVC Ameerika Ühendriikides. Vastleiutatud veekindlale materjal saavutas laialdase kasutuse. Valge tahke aine, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Polüvinüülkloriidi toodetakse vinüülkloriidi monomeeri polümerisatsiooniga. Umbes 5 % tema massist on kloor. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused. Samas on PVC väike temperatuurikindlus laguneb üle 1 ºC juures. Polüvinüülkloriid ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile, tsükloheksanoonile. Püsiv on vee, hapete, leeliste, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes. Plastifikaatorite abil saab
mustus harja või tolmuimejaga. *PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandaleja katte vuugid ühendatakse külmjootevedeliku abil. *Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekohad ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele. *Paanid asetada valguse ja akna suunas, võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Põranda PVC PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. Kattevaibad Vaipkatted jaotatakse lõnga tüübi järgi: naturaalseteks ja sünteetilisteks. Naturaalsed vaipkatted võivad olla taimset või loomset päritolu. Taimsed kiud on dzjuut, lina, puuvill, sisal ja kookose kiud, loomseteks kiududeks on vill ja ja siid. Tänapäeval on turul levinud vaipkatted, mis sisaldavad 10-30% naturaalseid kiude. Nende hinnad ei ole kallid ja nendes on ühendatud naturaalsete ja sünteetiliste
annaabi.ee 
