Kog Gleistunud leostunud muld DG Deluviaal-gleimuld KIg Gleistunud leetjas muld Ag Gleistunud lammimuld LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld AG Lammi-gleimuld LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld AG1 Lammi-turvastunud muld LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld AM" Õhuke lammi-madalsoomuld L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld AM"' Sügav lammi-madalsoomuld Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik
Puhja vald 53 KI(g) ls1 9,139022 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9,138783 Rõngu vald 53 KI ls1 9,13815 Mäksa vald 51 LP sl 9,133978 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9,131902 Tähtvere vald 50 KIg sl 9,130491 Vara vald 43 KIg sl 9,130312 Konguta vald 58 LP sl 9,126754 Tartu vald 46 LP sl 9,120438 Puhja vald 44 Go sl 9,114242 Luunja vald 32 LkIIg- l 9,1123 Haaslava vald GI1 sl 9,106928 Laeva vald KIg s 9,106875 Luunja vald 40 LPg- sl 9,101362 Konguta vald 38 LkI sl 9,101206 Tartu vald 49 LP sl 9,092678 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9,086672 Rõngu vald 50 M3 t3 9,081779 Kambja vald 47 LP sl 9,079922 Rannu vald 45 Go ls3 9,077289 Ülenurme vald 47 LP sl 9,071531
K(o)g Gleistunud küllastunud muld nd KIg Gleistunud leetjas muld nd K(I)g Gleistumata küllastunud muld nd LPg Gleistunud kahkjas muld (Gleistunud pruun kahkjas muld) jk-ms L(P)g Gleistunud hele kahkjas muld jk-ms LkIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk-nd LkIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk-ms LkIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk-ms L(k)Ig Gleistunud nõrgalt e. väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ms L(k)IIg Gleistunud keskmiselt e. õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld ms L(k)IIIg Gleistunud tugevasti e. mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld ms LIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph
139022 54 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9.138783 39 Rõngu vald 53 KI ls1 9.13815 54 Mäksa vald 51 LP sl 9.133978 52 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9.131902 39 Tähtvere vald 50 KIg sl 9.130491 51 Vara vald 43 KIg sl 9.130312 44 Konguta vald 58 LP sl 9.126754 59 Tartu vald 46 LP sl 9.120438 47 Puhja vald 44 Go sl 9.114242 45 Luunja vald 32 LkIIg- l 9.1123 33 Haaslava vald GI1 sl 9.106928 1 Laeva vald KIg s 9.106875 1 Luunja vald 40 LPg- sl 9.101362 41 Konguta vald 38 LkI sl 9.101206 39 Tartu vald 49 LP sl 9.092678 50 Ülenurme vald 38 LPg- sl 9.086672 39 Rõngu vald 50 M3 t3 9.081779 51 Kambja vald 47 LP sl 9.079922 48 Rannu vald 45 Go ls3 9.077289 46
Profiil: O A Ea Bg Cg või OAEaBBhCg C:N metsam. 16, põllum. 11 Leetumisastme järgi nagu parasniisked (vt. eespoolt): Mullaelustiku tegevus looduslikes LPg pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline LkIg gleistunud nõrgalt leetunud muld keskkond ja ajutine ülavesi. LkIIg gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIIg gleistunud tugevasti leetunud muld LPg omadused Põldudena 11,5 nädalat hiljem harimisküpseks kui parasniisked Struktuuriagregaadid vähevastupidavad, Põllum. Haritud kihi Dm 1,41,5 Mg m-3, metsas vähem, kõdu Dm alla 0,1 Mg m-3
jahu sees. Hea meetaim. Levik: Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis, ka saartel. Tähtsaim taimekooslus: pohlamännik 3.2. MUSTIKA KASVUKOHATÜÜP (Ms) Meie metsade kõige levinum kasvukohatüüp. Eristatakse alltüüpe: tüüpiline mustika (Ms), karusambla-mustika (Km) ja jänesekapsa-mustika (Jm). Reljeef: lamedate nõlvade jalamid, tasandikud; mikroreljeef veidi mätlik. Muld: Esinevad gleistunud kahkjas muld LPg, gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIg, gleistunud tugevasti leetunud muld LkIIIg, gleistunud leetunud huumuslikud leedemullad L(k)Ig, L(k)IIg, L(k)IIIg ja gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad LIIg, LIIIg ja Lsg. Karusambla-mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi. O toorhuumuslik 4-15 cm (pH KCl 3,0-4,5),
Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku istutamisega kuni 3000 taime ha-l. Kasvukohatüüp on levinud kõikjal üle Eesti , eriti Lõuna- ja Ida-Eestis, moodustades kuni 19% riigimetsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis (jk - ms) Selles alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Mullad on enamasti gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud leetmullad (LkIIg kuni LkIIIg) või gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)IIg) kuni L(k)IIIg). Metsakõdu õhuke (kuni 8 cm) või puudub, huumushorisont (A1) enamasti kuni 25 cm tüsedune. A2 horisont kuni 30 cm tüsedune, määrdunudhall. Mullad on tugevalt happelised (pH KCl 3,0 kuni 4,0), põhjavesi asub 0,6 kuni 1,8 m sügavusel. Puistutest domineerivad kuusikud, või männi-kuuse segametsad. Kultiveeritud männikutes on peaaegu alati kuuske II rindes
annaabi.ee 
