Leedu ajalugu
president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja
valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk
Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu - Moskva
rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus. Järgmiseks tähtsamaks aktiks oli maareform
ja rahareform.
Poliitiline elu: Parempoolse tiiva moodustasid Kristlik-Demokraatlik Partei (LKDP),
Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon. Keskel paiknes: Rahvuslik Progressipartei
(LRP) - A. Smetona, J. Basanavicius, M.Ycas; Suur toetus Leedu armee ohvitseridelt
(Alles 1926. aastal pääsesid parlamenti). 1924. aastal moodustati Leedu Rahvuslik
Liit. Vasakpoolsed: Rahvasotsialistide partei (LRSP) - Vasakliberaalne maarahva
partei marksistliku kallakuga. Kommunistlik Partei keelustati Leedus ära 1919. aastal.
1922. aasta põhiseadus andis parteidele suure tegutsemisruumi.
1922