aristokraatlikke tütarlapsi üle kogu Prantsusmaa, sealjuures pidid nad olema süütud. Madam isiklikult valis välja kuningale sobivad kaaslased ja seda selliste neidude näol, kes ei ohustaks tema positsioone (ehk oleks peale iluskas olemise ka targad). Kuningas tegeles iga neitsiga ainult ühe öö, siis viidi nad lossist ära. Need neiud said korraliku kaasavara ja pandi mehele. Kaasavara suurus sõltus saadud öö muljetest, olles 10 000- 20 000 livri. Lisapreemia said need neiud, kes said selle ainsa öö tulemusena ka lapse. Sisuliselt riigiasjadega ei tegeletud, kõik keerles naiste ümber. 18. sajandit ong nimetatud ka naiste sajandiks. Armastust oli samas vähe, pigem oli tegemist ihade ja lõbujanu rahuldamisega. Uus mood oli nukunäoga naine, kes sarnaneb lapsega. Palju kasutati lõhnaõlisid. Õukonnas lokkasid roppused ja nilbused, kirjutati oode inimese tagapoolele jne, mida siis avalikult salongiõhtutel ette kanti
külge ja mille alumises otsas on raskus ja üleval lipp. Ühe vaadiga annab järele viiskümmend sammu köit. Ja kui tundub, et vaal liiga tugevasti allapoole veab, visatakse üle parda veel üks vaat. Kuna haavatud vaal ei suuda kõiki vaate vee alla vedada, siis väsib ta sellest ja kõngeb viimaks haava kätte. Kui vaal surnud, võtab laev ta sleppi ja veab ta mõnele naabersaarele, kus ta maha müüakse. Ühe vaala eest võib puhast kasu saada 1000 livri, vaala maost halli ambrat ja peast õli. Saare kristlased on väga osavad võlurid. Tõsi, et peapiiskop ei kiida neid tegusid heaks, kuid saarlased ütlevad, et nende esiisad on teinud sääraseid asju ennevanasti ja seepärast teevad nemadki. Näiteks kui mõni mereröövli laev on teinud saarlastele häda, ei saa nad minema enne, kui on kahju heastanud. Võivad nad küll ju soodsa tuulega purjed heisata ja päris kaugele
annaabi.ee 
