Uusikaupunki, was a relatively static period in Estonian history with few momentous events. This was the time of the crystallization and the culmination of serfdom, when various socio- political and cultural undercurrents were also active, preparing the ground for the industrial society and the national-democratic movement in the second half of the 19th century. The 1710 of the corporations of knights and towns, until Alexander II (18551881), established the relationships between Estonia, Livonia and the Russian Empire. The Baltic Landesstaat reached its full development. The freedom of action in the new provinces was naturally granted to one of the most firm ideological pillars of the tsarist empire -- the Russian orthodox church; though as the Landeskirche in the Estonian and Livonian territories, the Lutheran church long maintained a de facto predominance. The most important organ of Baltic German local government was the Diet, consisting of all
and Vastseliina began. The latter was called the fortress of the Virgin Mary, but it soon acquired the name of New (vastse) Town (Castrum Novum, Neuhausen, Nyhusen, Nowogrodek). The name is probably the result of a chronological comparison with the older Kirumpää fortress. The first written records of Kirumpää fortress date from the year 1322. This is one of the possible explanations for the origin of Vastseliina`s name. The fact that the communications of southern Old Livonia with Pskov and other parts of Russia ran mainly through Vastseliina gives testimony of its importance. Vastseliina was not only remarkable as a border castle. One can find a letter from the Archbishop of Riga to Pope Innocent VI from the year 1354 in the register of supplications in Avignon, which describes a miracle that happened in the chapel of Vastseliina castle. On a September night in 1353 music was heard from the empty
Mart Nyman tegi kahel korral glatsioloogina kaasa Euroopa Liidu Antarktise jää uurimise projektis. Ivo Meisner USA-st uuris oma Scotti polaarinstituudis Cambridge'is kaitstud magistritöös Antarktika lepingu toimimist ja andis soovitusi, kuidas lepingut täiendada. Kodueestlastest on vast tuntuimaks Antarktikat uurinud geograafiks Andres Tarand. Ka muude elualade esindajaid on jõudnud Antarktisele. Doktor Rein Vahisalu näitas mõõtmistega Eesti uurimislaeva Livonia turismireiside ajal Drake'i väinas ja Antarktika poolsaare piirkonnas, et nihked laevapere südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenevad enam sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev. Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja
Kuressaare Marita-Mary Taaler Saku Gümnaasium, 7b Kuressaare • Kuressaare is a town and a municipality on Saaremaa island in Estonia. It is te capital of Saare County and the westernmost town in Estonia. • The city, located at the Livonia Bay, has territory of about 15 sq.km and a population of about 15 000. • The city is situated on the coast of the Gulf of Riga. Kuressaare Kuressaare castle • Saaremaa Museum is one of the oldest (founded in 1865) and biggest museums in Estonia and is visited by 70-80 thousand people every year. • At the heart of the museum is an episcopal castle built during the 14th and 15th. Kuressaare castle History
aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikatsiooninumbrid.) http://www.bsb-muenchen.de/Inkunabeln.181.0.html Sain vastuseks 2. O-81,3: T-296,2: 3. Leia Dante Alighieri 1569.a. Itaalias trükitud ,,Jumaliku komöödia" tiitellehe digiteeritud kujutis. Anna vastuses kirje identifikatsiooninumber. http://edit16.iccu.sbn.it/web_iccu/eimain.htm Record identifier: CNCE 1173 4. Kui palju on Liivimaad ( Livonia, Livland, Liffland, Liefland) käsitlevaid 16. sajandi trükiseid kajastatud Saksa 16. sajandi trükiste andmebaasis? Näidake vastus iga otsisõna puhul. https://opacplus.bib-bvb.de/TouchPoint_touchpoint/start.do?SearchProfile=Altbestand&SearchType=2 Livonia 35 Livland 11 Liffland- 30 (ja ,,Lifland" 9) Liefland - 28 5.Leia Tallinna gümnaasiumi matemaatikaprofessori ja linna kindlustusteülema Gebhard Himsel(1603-1676) teoste kirjed andmebaasis VD17. Märgi kirjenumbrid. http://www
Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Aja jooksul hakkas trikoloor seostuma eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja ...
Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline. Allikad http://www.geoeducation
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos
In 1154 a town called Qlwn or Qalaven (possible derivations of Kalevan or Kolyvan) was put on the world map of the Almoravid by cartographer Muhammad al-Idrisi who described it as a small town like a large castle among the towns of Astlanda. It has been suggested that the Quwri in Astlanda may have denoted the predecessor town of today's Tallinn. The earliest name Kolyvan may be derived from the mythical Estonian hero Kalev. Up to the 13th century the Scandinavians and Henry of Livonia in his chronicle called the town Lindanisa: Lyndanisse in Danish, Lindanäs in Swedish, also mentioned as Ledenets in Old East Slavic. According to some theories the name derived from mythical Linda, the wife of Kalev and the mother of Kalevipoeg. who in an Estonian legend carried rocks to her husband's grave that formed the Toompea hill. It has been also suggested that in the context the meaning of linda in the archaic
''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988) Tõlge: Doris Kareva Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja. Teda peetakse üheks kuulsamaks ameerika naisluuletajaks. Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli advokaat ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks. 1847. aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid Mount Holyoke'i naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast kooli elas Dickinson üksildast elu: tal oli vähe sõpru ning tutvusi. Seda enam pühendub ta kirjavahetusele ja tema lähedaste sõprade hulka kuuluvad mitmed tolle aja silmapaistvad inimesed, nagu näiteks kolonel T. W
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algus...
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist).
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga
The first bridge in 1931 was a contribution to the town by the landlord of Tarvastu, Karl von Mensenkampff. The bridge is over 50 m long. It has been rebuilt many times over the years, last time in 1995. The Viljandi Order Castle Order Castle was started in 1224 by the Order of the Sword in place of an earlier wooden one. This stronghold became the residence of a politically and economically influential komtuur. The castle of this stronghold was largest in Old Livonia. Due to damages during different wars the stronghold now lies in ruins. These days our theatre "Ugala" gives open air performances on Kaevumägi in the ruins. Every summer a grand Folk Music Festival takes place here. In Estonia everyone knows the song of a boatman rowing on Lake Viljandi. From the castle ruins the most beautiful view opens on the lake and its surroundings . History In 1211 the hill-fort of the estonians in viljandi was besieged by a joint army of germans, latvians,
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale sööd...
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine 1)Nimeta 3 riigi tunnust! rahvas territoorium riigiorganid suveräänsus 2) Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi? Kuidas need omakorda jagunevad? a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. ...
Antarktis ja Antarktika - Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõr...
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI............................................................................
• 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust • Wiegandi masinatehas ja Krulli tehased Tallinnas tootsid ainult piiritusetööstuse seadmeid. Õlletehased • Suuremates linnades oma õlletehased • Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid • Tartus tehas Livonia, A. Le Coq Masinaehitus • Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal. • Tootmiskompleks valmis 9 kuuga. Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus.
Various tribes migrated to Estonia and settled in the country after the retreat of the continental glaciers about eleven thousand years ago. The settlement of Estonia is considered to be among the most permanent in the whole of Europe. Estonians resisted the assaults of Vikings, Danes, Swedes and Russians before the 13 th century. In 1346, the Danes, who possessed northern Estonia, sold the land to the Teutonic Knights of Germany, who already possessed Livonia (southern Estonia and northern Latvia). The Teutonic Knights reduced the Estonians to serfdom. The Estonian capital city of Tallinn was founded by Danish and German crusaders and merchants. In the mid-fourteenth century the Danes sold their possessions in North Estonia to the Livonian Order a religious fraternity of German crusaders. In 1523 Tallinn became a member of the mercantile Hanseatic League. As a result of the long period of wars between Old Livonia, Russia, Sweden, Denmark
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees",...
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Ju...
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mi...
A.Le.Coq Ajalugu 19. sajandi esimestel aastatel alustasidki Tartus tööd mitmed pisikesed eraõllevabrikud. Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase - A. Le Coq'i - otsesteks eelkäijateks Tartus on B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud. Nendest ettevõtetest kujunes aja jooksul suurettevõte AS Tivoli, millele uus omanik andis 1913. a. nime AS A. Le Coq. Ettevõttega liideti hiljem veel kaks 1863. a. rajatud väiksemat õlletehast - Gambrinus ja Livonia. Renditud firma ostis pärijatelt 1885 Julius Moritz Friedrich, kes andis 1893 sellele uueks nimeks Tivoli ja viis õlletootmise üle Tähtverre, kuhu juba 1879 olid rajatud uued mahukad laagrikeldrid. Omanik muutis Tivoli 1896 aktsiaseltsiks, jäädes ise enamusaktsionäriks. Joogikaubandusega tegelenud firma A. Le Coq & Co. rajas 1807 Preisimaal samanimeline perekond, kes põlvneb 17. sajandil Prantsusmaalt põgenenud hugenottidest. 1820. aastatel asus Albert L. J. Le Coq Londonisse,
administrative affairs. Originally established only for the time of the monarch's absence, the Senate became a permanent body after his return. A special high official, the Ober-Procurator, served as the link between the ruler and the senate and acted, in Peter own words, as "the sovereign's eye". Without his signature no Senate decision could go into effect; the Senate became one of the most important institutions of Imperial Russia. Peter's northern armies took the Swedish province of Livonia (the northern half of modern Latvia, and the southern half of modern Estonia), driving the Swedes into Finland. In 1714 the Russian fleet won the Battle of Gangut. Most of Finland was occupied by the Russians. In 1716 and 1717, the Tsar revisited the Netherlands and went to see Herman Boerhaave. He continued his travel to the Austrian Netherlands and France. Peter obtained the assistance of the Electorate of Hanover and the Kingdom of Prussia.
sometimes seen as a model for Estonian economic future. However, the GDP of Estonia decreased by 1.4% in the 2nd quarter of 2008, over 3% in the 3rd quarter of 2008, and over 9% in the 4rd quarter of 2008. History The Estonians, an ancient people, originally came from a region just west of the Ural Mountains. Historical references to Estonia begin in the 1100's. At that time the region was divided into small pagan states. Beginning in 1202, an order of German crusading knights from Livonia (Latvia) joined with the Danes to conquer and 2 Christianize the Estonians. By 1227 the Danes controlled northern Estonia; the Livonian Knights, southern Estonia. The Teutonic Knights, another German crusading order, gained control of southern Estonia in 1237 and later conquered all of Estonia. The Teutonic Knights withdrew from Estonia in 1560. Sweden and Poland then
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn..........
1868-1872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumi õpetaja 1872-1880 Otepää koguduse pastor 1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Organisatsiooniline kuuluvus - ÕES "Vanemuise" selts 1870-1883 Aleksandrikooli peakomitee president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. EÜS-i auvilistlane 17 Livonia korporatsiooni vilistlane. Tsitaate - "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." Peateene - eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Carl-Robert Jakobson - (pseudonüüm C.R Linnutaja). Sündis 26. Juuli 1841 Tartus. Suri 19. Märts 1882 Kurgja. Ta oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja- aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust
Ford 360CCY 17767 ESTER ORG Tele2 Volkswagen 608ULV 14101 KARL MIKKELSAAR EMT Mazda 231MXS 3982 MARGE TAIVERE Tele2 Volkswagen 28MWJ 3380 ALU KÜLM Elisa BMW 606WDQ 13353 ANTS PARVEOTS Elisa Honda 855PSI 11618 EIRIK-ANDREAS TIIKMAA Elisa Mazda 621AKW 7536 KALEV RAUDSEPP Tele2 Mazda 438DVI 1872 AS LIVONIA EMT Mercedes-Benz 525VVF 18647 RAISSA NIZEIKO Elisa Volkswagen 759WDK 12005 ALLAN RÜMMEL Tele2 Mazda 381NED 4272 VALMAR RUBIN EMT Volkswagen 648FXA 4219 KADRI KIPS Tele2 BMW 73TXT 10755 TIIU LEPNURM Tele2 BMW 570UWQ 2340 TAIMO HIIEKIVI Elisa Mercedes-Benz 814LAL 9509 SVEN PROTSIN Tele2
1562. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Ainsaks erandiks oli Maasilinna foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutsche Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru! ...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja- aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust.
Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja-aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust
1365636812 MICHAEL-GREGORIUS KASK EMT 2200 0.1368476446 ELISENDA OLÜ EMT 100 0.1395851852 MIKK MAILEND EMT 1200 0.1416077553 VAINO PUMBO Elisa 3000 0.1433517276 KARL MIKKELSAAR EMT 2500 0.1473469377 HANSA BANKA Tele2 1200 0.1523499694 MARIKA ILING Elisa 2500 0.1558595214 MIHKEL LIIVO EMT 1400 0.1562139939 RAIVO KUUSMETS EMT 700 0.1589229277 AS LIVONIA EMT 2300 0.1589750166 AIMI KALDRE Tele2 1600 0.1594543541 DEBORA RÜÜTEL EMT 2100 0.1633621407 VAINU KORRUS EMT 2300 0.1665234779 ANATOLI IVANOV EMT 1000 0.1678162297 HELGI VIRKI Tele2 800 0.1701240675 MALDON OTS Tele2 600 0.1718497621 INDREK PETERSON Tele2 1200 0.1789509565 RIKHARD KURKI Tele2 400 0.1800893111
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
15 JÕED, JÄRVED jm. Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa
(?), abielus poolakaga)Sigismund III tuleb võimule 87, jätkab Bathory kurssi. Ka tema sooviks on riigi maavaldusi hoida, kuid tema ajal hakkab riigi 75 % vähenema, kokku on Sigismund III nime all teada u 100 läänistust.Selgelt eelistanud poolakaid, 100st 64 poolakatele, 33 sakslastele. Tema ajal pärilikku õigust minimaalselt antud, enamasti eluaegne kasut. Eluaegseid inim oli 7x rohkem kui päriliku õigusega inim.1598 Livonia Ordinatio Secundo-> teadaolevalt saksa päritolu liivimaalased olid tõepoolest poola riigi teenijad, vaat et poolastunud. Poolameelseld. 1600 puhkeb suur sõda, sõja käigus suur osa liivimaa aadlikest läheb üle rootsi poolele. Süüdi meelsus , kuid ka hertsog Karli propaganda( lubas neile kõikvõimalikke asju kui nad üle tulevad, nt harju-viru õigus) Kapitulatsiooni kuulus kõikide aadlikuprivileegide kinnitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
