vedel tuum tahke Atmosfäär: maad ümbritsev õhukiht, mile ülapiir ulatub 1000 1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse see alasfäärideks. Hüdrosfäär: hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus: maailmameres, järvedes, jõgedes, soodes, mullas, põhjaveena, atmosfääris ning liustikuvees. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi eluslooduse tekkeks. Hüdrosfäär on väga ebaühtlase paksusega. 2 Litosfäär: koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast. Selle paksus on umbes 50200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises Siin toimub kivimite ringe.
*sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks. Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. INFLATSIOON. Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvees imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem ja need on põhjavee peamised toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi
annaabi.ee 
