Euroopa jõed ja järved
Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu.
Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega.
Järvi on rohkem Põhja-Euroopas
Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega
Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis.
Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril.
Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse.
Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu.
Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena
Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes
Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi
Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi