Maateadus alused
Eestis väga palju ja
suuri vooresid.
Liustike sulamisvete setted ja pinnavormid.
Jääjõgede(glatsifluviaalsed) setted kruus, liiv.
Jääjärvede(glatsiliminilised) setted liiv, aleuriit, savi.
Oosid liivast ja kruusast seljandikud. Tekivad kitsas voolukanalis(jäätunnelis) kiiresti voolava(surve all oleva) vee puhul.
Sandur, liivatasandik tekib liustiku sulamisel suurte kindlate voolukanalite puudumisel. Liiv settib ühtlase kihina liustikukeelest eespool
olevale pinnale. Võib tekkida ka nn glatsifluviaalne delta.
Mõhnad kuppelmõhn, lavamõhn, oosmõhn. Kui kiirel sulamisel laguneb liustiku servas jää suurteks jääplokkideks, hakkavad need väga
aeglaselt sulama, ning nende vahedesse tekivad järved, kuhu kuhjub kogu settematerjal, mis jää lõplikul sulamisel jääb kuhjadena maha.
Viirsavi tekib liustike sulamisvete settena aastaaegade vaheldumisel. Suvel sulab liustik kiiremini, ja vesi selle ees on pidevas liikumises,
annaabi.ee 
