Tõde ja õigus
Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli
väga rahul uue koera Muskaga kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal
inimese aru, linnupesadesse ei puutunud. Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk
ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus
Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse
temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda
liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut
ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe
juures korteris. Kirikumehe tütretütar, Milli, oli Indreku arvates päris ,,preln" kohe, katsus
Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond.
Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus
peegeldava veetünni äärel seismine