Muusika, etenduse Armujook analüüs
Nemorinos viimaks lootus võita oma kallima kiindumus. Otse loomulikult sai
armjoogist alguse lumepall, mis veeres muudkui kogukamaks ning tõi
endaga kaasa hulganisti arusaamatusi ning naljakaid kui ka pealtnäha
lootusetuid seiku. Ehk palju kära ei millestki. Kiiva kiskumisega aga ei
liialdatud üle ning erinevad armujoogi mõjust tulenevad lustakad olukorrad
olid loomulikud ning isegi nutikad, võimaldades peategelastel üksteisest
kaugenedes hoopis lähedamale liugelda.
Visuaalselt oli tegevus toodud kaasaegsemasse keskkonda, väiksesse
lõunamaisesse külasse. Küla jättis piisavalt sümpaatse mulje ning eriti
meeldisid mulle detailid, mis puhusid sinna elu, näiteks, hulgaliselt nööridel
rippuvat pesu, sagimist täis turuplats, jne. Kujundus lõi loole sooja, hubase ja
meeldivalt vaatajaga kontakti võimaldava tausta. Tõsiasi, et kujunduseks
valiti elutruu ja konkreetne keskkond, ning mitte abstraktsem versioon, mis