"littidesse" - 1 õppematerjal

Leedu ajalugu

Mykolas Krupavicius - Põllutööminister, kes aastatel 1923- 1926 viis läbi maareformi. 15. veebruaril 1922. aastal võeti vastu maareformi seadus - Võõrandati väljajagamiseks üle 80 ha suurused eramõisad (Vene ametnike mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad, maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said).