otsingu eest, teenuse kasutamisele kulutatud aja järgi, lähtudes kasutajate arvust jt. klienditoe olemasolu firma poolt (koolituse võimalus, manuaalide kasutamine, uuendused, tehnilised probleemid).N. tuge ja koolitusi EBSCO. 4. Milline on see oluline muutus infoasutuste jaoks, mille on inforessursside omamise vallas kaasa toonud informatsiooni hankimine võrgu vahendusel? Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises: millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada? kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid) kus tohib litsentsitud materjali kasutada
seotud lepingu täitmisega ja samuti kohutkulud. Tavaliselt vastutab laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku. Laenuleping erineb rendilepingust selle poolest, et tagastama ei pea sama asja, vaid sama liiki asjad. Litsensileping. Litsensilepinguga annab üks isik (litsensiandja) teisele isikule (litsensisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territoriumil, litsensisaaja kohustub maksma selle eest tasu (litsensitasu). Litsensisaaja peab oma tegevuss piirduma ettwantud territooriumiga, ta ei või tooteid ega teenuseid müüa alla litsensiandja esitatud jaehinda, peab tagama toodete reklaami. Litsensisaaja kohta kehtib ka tsenssioon, mis tähendab, et ta
annaabi.ee 
