tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse kahte murenemise tüüpi: 1. füüsikaline murenemine e. RABENEMINE, 2. keemiline murenemine e. PORSUMINE.
mõõtmisi kalibreerida. Maateaduste alused I (3.okt) Murenemisprotsessid toodavad setteid. Füüsikalise ja keemilise murenemise protsessid toimuvad täies ulatuses vaid maal, kuna vaid siin leidub vett. Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid maa pinnal. Murenemise kulg ja intensiivsus sõltub lähtekivimi litoloogiast(koostisest) ja kliimast(temp ja sademed) ning ka maapinna relieefist. Klimaatilised tingimused ja relieef mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikkus. Rabenemine e füüs murenemine. Selle tulemusena toimub lähtekivimi purunemine, millega ei kaasne kivimi mineraalse koostise muutumist.