Eesti ajalugu. 12-16 saj.
mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks
rüütelkondadeks. Seisuste tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Et oma
taotlustele laiemat toetust leida, otsis Saksa ordu liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade sest.
1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli
esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas.
Suhted välisnaabritega-Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Kui
Liivimaa ja Preisimaa olid alistatud, pöörasid ordurüütlid mõõgad Leedu vastu. Peagi takistasid
sõjakad leedulased maismaaühendust Liivimaa ja Preisimaa vahel. Idas piirnesid Saksa ordu ja
Tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnavabariigiga.
4.asustus ja rahvastik-Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku
moodustasid talupojad
annaabi.ee 
