harvem. Keskmine e-luger mahutab korraga umbkaudu tuhandeid e-raamatuid. Ruumi säästmiseks on ka võimalus mahutada hulga raamatuid mälukaartidele. E-luger on mugav reisikaaslane ning alternatiiv sageli raskekaalulistele paberraamatutele. Uutele raamatutele on pidev ligipääs ja selleks on vaja vaid WiFi-ühendust. E-lugerite hinnad algavad 14 eurost (vanemad versioonid) ja ulatuvad umbes kuni 400 euroni. Hind sõltub nii suurusest kui ka välja mõeldud lisategevustest e-lugerites. Eestis on põhiliselt kolme sorti lugemisseadmeid: Kindle, Apollo e-luger ja Kobo. Kindle on konkurentsitult maailma populaarseim e-luger. E-lugeritesse on loodud palju võimalusi. E-lugeris saab kirja suurust ja fonti muuta endale meeldivamaks ning samuti saab jagada loetud raamatuid või lugemisel olevaid raamatuid internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid.
juhitavaid lüliteid, valgusindikaatoreid, välismäluseadmeid, liideseid jms, (st enamikku seadmeid, millega protsessor informatsiooni vahetab). Üldiselt ei loeta pordiks operatiivmälu ja veel mõningaid protsessori siinidele ühendatud arvuti sisemise tööga seotud loogikaskeeme. Iga sisend-väljundseade on ühendatud oma pordiga. Port on vajalik järgmistel põhjustel: 1) Protsessori vabastamiseks sisend-väljundseadmete andmevahetusega kaasnevatest lisategevustest, mis ei ole otseselt seotud ülesande lahendamisega. Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni vahetus, mis on seotud andmeõigsuse, kooskõlastamise, seadme tööreiimide juhtimise ja muuga. See võib olla lihtsam või keerukam, kuid peaaegu alati on tegemist rutiinsete toimingutega, milleks pole mõtet protsessori aega kasutada. 2) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse ajaliseks kooskõlastamiseks. Sisend-
annaabi.ee 
