"lisapungaga" - 1 õppematerjal

Mailaselised ja kuslapuulised

Kultuuristatud pikka aega tagasi. [9] Võrsed on punakaspruunid, roostepunaste või kollakaspruunide karvadega, säsi on valkjas ning võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid. Pungad on peaaegu risti võrsega ja neid on rohkesti. Külgpungad on munajaskoonilised, terava tipuga, kahe soomusega ja 1-3 lisapungaga. Lehed on hallikasrohelised, võrdlemisi paksud, ovaalsed või äraspidimunajad ning ümardunud alusega ja tömbitipulised, 3-8cm pikad ja 1-4 cm laiad, mõlemalt küljelt (või ainult alt) pehmekarvased. Õied on kahekaupa lehtede kaenlas, kujult lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised ja kahvatukollased või rohekasvalged ning väljast karvased. Õitseb mais. Viljaks on kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised kuni