kaalutava objekti tõeline mass. 78. Proovi ettevalmistuse võimalused. 79. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. 80. Filtreerimine. Filtreerimine on ainete lahutamise meetod. See on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine (filtraadi) eraldamine poorse materjali või filtri abil. Laborites kasutatakse selleks tihti filterpaberit. 81. Absoluutse ja suhtelise meetodi võrdlus. Tooge näiteid! 82. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 83. Titrimeetria põhimõte. Titrimeetria-kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs. 84. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 85. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks uksteisest. Kromatograafia on enam-vahem koige voimsam segude analuusimise vahend, mis olemas on. 86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt?
Tundlikkus on analüütilise signaali muutus jagatud läbi vastava muutusega analüüdi sisalduses 89. Keemilised reaktiivid (omadused, puhtus, säilitamine) 90. Proovi võtmine ja säilitamine. 91. Kaalumine (kaalude hooldus, kontroll, kaalumise täpsus) 92. Proovi ettevalmistuse võimalused. 93. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. 94. Filtreerimine. 95. Absoluutse ja suhtelise meetodi võrdlus. Tooge näiteid! 96. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud
Kalibreerimine ja lisamine. Kalibreerimisgraafiku meetod: Valmistatakse eraldi lahused erinevate analüüdi kontsentratsioonidega ja nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik, millelt leitakse analüüdi sisaldus proovis. Lisamismeetod – Proovi lahusele lisatakse kindlates kogustes analüüti ja mõõdetakse analüütilist signaali saadavates lahustes. Kumbki võib olla tehtud sisestandardiga või ilma. 82. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 83. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. Ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus