Arvuti emaplaadid
Kogu
arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse,
kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid
lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et
moodustuks terviklik, toimiv arvuti.
Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC
emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS,
mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele.
Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile.
Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või
desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates
mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida
kasutatakse.
Emaplaadi tüübid (form factor)
annaabi.ee 
