Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi Lisajõgi Harujõgi Suue Delta Suue Läheon Kuidas on on Parempoolne Lisajõgi Harujõgi veekogus, koht, määratakse Mississippi Vasakpoolne Peajõgi Delta Jõgikondonsuubub setete on voolab kõige on kust lisajõgi lisajõgi
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Jõed 1) Jõgi-looduslik vooluveekogu 2) Peajõgi-suundub järve või jõkke 3) Lisajõgi-jõgi mis suubub peajõkke 4) Harujõgi-tavaliselt jõe suudmealal, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa 5) Jõestik-peajõgi koos lisajõgedega 6) Jõgikond-maaala, millelt jõestik kogub oma vee 7) Veelahe-jõgikondade vaheline piir 8) Jõe lähe-koht, kus jõgi saab oma alguse 9) Jõe suue-koht kus vesi voolab merre *ülemjooks-jõe alguslõik *keskjooks-jõe keskmine osa *alamjooks-jõe suudmeala 10) Soot-jõesängist eraldunud jõelooke osa, kus harilikult on väike järv
Diplomid 23486 meest ja 4959 naist 10 inimest lõpetanud 25 korda Vasaloppet 90 km Märtsi esimene pühapäev Sälen/Mora Stockholmist 340 km põhjapool Engelbrektsloppet 60 km Veebruari esimene nädalavahetus Norberg Stockholmist 140 km Vätternrundan 300 km Motala; Stockholmi ja Göteborgi vahel Juuni keskpaik Reede 19.30 06.30 Pühapäev 1350 SEK ca 160 eurot Vansbrosimningen 3 km Juuli algus Västerdali lisajõgi Vanån 2 km, Västerdal 1 km Stockholmist 300 km põhjapool Lidingöloppet 30 km Lidingö Stockholmi saarestik Septembri viimane nädalavahetus
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41 FE8D31.gif · http://animalfactguide
Veestik Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Järved Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna).Eyre'i järv asub suure Eyre'i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide'i linnast põhja. Jõed Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Ülemjooksul 2 voolab läände. Kesk- ja alamjooksul voolab rahulikult edelasse, suubub paremalt Murraysse. Lachlan algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Tasandikule laskunud, voolab rahulikult läände, seejärel edelasse. Suubub paremalt Murrumbidgeesse. Molonglo algab Suurest Veelehkmeahelikust, voolab
Jõgi on pikkuselt teine pikim jõgi Ameerika Ühendriikides. Jõe pikkus on 3950 kilomeetrit, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 ruutkilomeetrit. Mississippi jõgi algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse setterikas Missouri. Kusjuures nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel. Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River. Üleujutuste vältimiseks äääristavad jõe kaldaid tammid. New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise delta. Jõgi kannab Mehhiko lahte aastas 360-450 miljonit tonni setteid, seetõttu ka delta pidevalt suureneb
Kanada Karujärv ● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos
Gangese jõgikond on viljaka pinnasega jões on head kalapüügi võimalused Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Chambal on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel, Yamuna lisajõgi. Jõe pikkus on umbes 960 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte. Yamuna on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel. Algab Himaalajast Yamunotri liustikust. Voolab läbi Delhi ja Āgra ning suubub Allahābādis vasakpoolse lisajõena Gangesesse. Pikkus 1376 km. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges https://www.google.ee/search?hl=et&site=img
inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad
Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu. Navesti jõgi on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a
Jõgi Mis on jõgi ? Jõe algus ja lõpp. Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares ...
Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi.
Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all. Tuhala karstiala huvitavamaid ilminguid on Tuhala nõiakaev, mis asub Sulu talu õueveerul. See hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte Minule väga meeldib just Põhja-Eesti pinnamood ning loodusmaastik, sest mulle meeldib paekivi
· Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne lisajõgi on Marica. Arda jõgi Marica jõgi Taimestik · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud · Üks Kreeka Pähklipuu tuntuimaid puid on Pähklipuu. · On ka veel Õlipuud, Viigipuud ja Süüria Männid. Süüria Mänd
mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid
e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c
Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei tekiks kõrb on taimestikus valdavalt rohttaimed. Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik
Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all.Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn - Tartu maantee 33 kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. (3) Kokkuvõte On olemas palju kaitsealasi, aga mina uurisin maastikukaitsealasi, kuna see teema on väga põnev
Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia rannikul paikneb 1165 saart , millest ainult 66 on asustatud . Suur osa saartest on looduskaitse all . Horvaatias asub Plitvice rahvuspark , milles on 16 järve ning 92 juga . 1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka . 6
· Valgla pindala - 84 000 km². · Järve pindala - 68 800 km² · Keskmine sügavus - 40 m · Suurim sügavus 84 m · Ruumala - 2750 km³ Suuruselt teine on Tanganjika järv. Järve pikkus põhjast lõunasse on 670 km. Tanganjika järv on maailmas sügavuselt teisel kohal Baikali järel. Kuna järv on väga vana elab seal palju endeemseid liike. Järves elavast 214 kalaliigist 176 on endeemsed. Välja voolab Lukuga jõgi, mis on Kongo jõe lisajõgi. Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka olles tekkinud murrangu alale. Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa. · Valgla riigid Kongo DV, Burundi, Tansaania, Zambia. · Valgla pindala - 263 000 km · Järve pindala - 32 000 km² · Keskmine sügavus - 556 meetrit · Suurim sügavus - 1471 meetrit · Kõrgus merepinnast - 773 meetrit
Kehtestama nõudmisi: To impose demands on sth/sb Kellegi kinnisidee toitumisest: Sb's obsession with diet Kellegi ootamatu surm: The sudden demise of sb Kellegile abistavat kätt ulatama: To give sb a hand with sth Kinni maksma arvet: To foot the bill Kõõlus: Tendon, sinew Kõrgustesse tõusma: To soar Kukal: Back of the head Langema probleemide, haiguse, altkäe maksu ohvriks: To succumb (problems, illness, bribe) Lihtsad surelikud: Lesser mortals Liiges: Joints Lisajõgi: Tributary river Liustik: Glacier Lubama pikalt taastuda millestki: To allow a long period of recovery from sth Ma toetan seda ütlust väga: To subscribe to this adage Maksma arvet: To pick up the bill Me veetsime meeldiva päeva koos: We spent an agreeable day together Midagi kaasnema teatud teemaga: Sth comes with a territory Midagi lisama oma igapäevasesse rutiini: To build sth into your daily routine Millegi poole suunduma: To head for sth
Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv
hiiepaika jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi, Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM Vooremaa maastikukaitseala
ala jõgi) on jõgi Eest i ed elaosas. Navesti jõgi on Pärnu 14 jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kure...
maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast voolab läbi Niiluse tähtsaim lisajõgi Sinine Niilus, millel astangud moodustavad ilusaid jugasid. Etioopia mägismaal on kogu Põhja Aafrika suurim järv Tana. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved
40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam 1. Kirjelda Põltsamaa jõge Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja jõgi suubub Võrtsjärve. Parempoolne lisajõgi on Vardja jõgi ja vasakpoolne Nõmme jõgi. Põltsamaa jõgi saab 60% oma vest põhjaveest, 36% lumesulamisveest ja 10% vihmaveest. Üleujutused on Põltsamaa jões kevadise suurvee ajal. ÜLEUJUTUSED KUS? 2. 1) Mullutu suurlaht maapinna tõusu tagajärjel eraldus merest 2) Kaali järv meteoriiditekkeline 3) Narva veehoidla tehisjärv 4) Sutlepa meri maatõusu tagajärjel 5) Saadjäv mandrijäätekkeline 3
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Hua...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
jõgi (400km). Lule jõgi saab alguse Suurest Lule järvest (Stora Lulevatten). Kõik need jõed asuvad Rootsis, saavad alguse Skandinaavia mäetiku nõlvadelt ning suubuvad Läänemerre(vt lisad Joonis ). (Atlas, Wikipedia) Tornio jõest ida ja põhja poole jäävad jõed asuvad juba Soomes. On tasasemal pinnal, seetõttu madalama languga ja vaiksema voolulised. Nendest suuremad on Kemi jõgi (550km), Kemi lisajõgi - Ounas jõgi (299.6 km), mis suubuvad Läänemerre ja Inari jõgi, mis on Tana lisajõgi (vt lisad Joonis ).(Atlas, Wikipedia) Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi (254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis ) (Atlas, Wikipedia) 5.2. Järved Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest. Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate Lapimaa järvedega ja Altevatnet
vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4). Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi. Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse oja. Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi idaosas paekalda jalamil
võistluses. Punane geograafias Punane meri Punaka tooni esinemise järgi on mitmed loodusgeograafilised objektid nimetatud punase järgi. Näiteks on arvatud, et India ookeani loodeosas paikneva Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt või siis punast värvi tsüanobakterite (Trichodesmium erythraeum) nn. õitsemisest. Punane jõgi on aga mitme jõe nimetuseks. Näiteks kannab sellist nime (Red River, eesti keeles 'punane jõgi') üks Mississippi lisajõgi ja ka jõgi Nelsoni jõgikonnas. Sellenimelistest jõgedest on aga suurim Kagu-Aasias paiknev Hng Hà (ka Punane jõgi; hiina /, Hóng Hé ("punane jõgi"); vietnami Sông Hng või Hng Hà). Mitte alati ei ole "punane" nimi tuletatud aga objekti värvist. Näiteks Moskva Punase väljaku (K ) nimi ei tähenda mitte väljaku värvi vaid seda, et tegemist on ilusa väljakuga. See tuleb sellest, et vene keeles on punasel ja ilusal sama algupära (kras krasnõi ja krassivõi).
madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue, delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot; · iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse vahel; · selgitab sälk- ja lammoru kujunemist ning delta ja soodi teket; · iseloomustab jooniste põhjal jõgede ja järvede veetaseme muutumist ning selgitab kaardi või muude infoallikate abil selle põhjusi; · toob näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved,
vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul. Metsad, sood Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%
Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja
Suvine madalvesi algab saaks olulises koguses põhjavett võtta liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon)
Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km