Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bar al-Ghazli suudmeni Bar al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju
j oo Ülem duvad gi puu sest jõ ed , j õ lisa voolab eses a etev Jõe ühinemiskoht • Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta • Ülemjooksul puuduvad Obil lisajõed • Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irtõši suubumist Ob voolab parasvöötme mandrilises ja lähisarktilises (alamjooksul) kliimavöötmes. • Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti
10D Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Seal kandis tehakse ka väga paljud suuri püharännakuid.
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos
hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres
hävinud. 3 Tähtsamad geograafilised objektid Kõrgeimad mäed: 1. Zugspitze - 2962 m 2. Watzmaan - 2714 m 3. Mädelegabel- 2643 m Pikimad jõed: 1. Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) 2. Rein - 1326 km 4. Elbe - 1136 km Rein Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta kuristikust ja läbib siis Kölni ja Ruhri. Edasi voolab Rein Hollandisse, kus hargneb. Harude seas on ms. Lek
Niilus Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon)
ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele
On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute
Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia jõgedevõrk on hõre, seal paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide -võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. • Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % sealsest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. • Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Seal elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. Majandus Energiamajandus
veetud ja kokku seotud ja põlema pandud, et nende varjust oleks parem rünnata. Püüdes tuld ja suitsu kantsi juhtida, et sundida seesolijaid alistuma, rajati ka kõrge piiramistorn. Rünnates nii alt kui ülevalt, viidi linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Neljandal päeval kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures, nad peitsid end metsa, kus seati end võitlusvalmis. ootamata ära appi tulevaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 4.0 ÜMERA LAHING Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak
nimetatakse Lembitut tiitliga SENIOR (vanem) või PRINCEPS (pealik) Lembitu · Sündis 1175, langes Madisepäeva lahingus 21. 09. 1217 · Tal oli teadaolevalt mitmeid naisi, järelikult ka palju järglasi · Ajaloolased on välja arvutanud, et kui Lembitu järgnevatel põlvkondadel oleks igaühel 2 last, siis1970. a. elaks Lembitu järeltulijaid üle maailma 134 miljonit Ümera lahing 1210 september · Eestlased taganesid Võnnu alt Koiva lisajõe Ümera metsadesse, jäid sakslasi ootama · VANA AJALOOKÄSITLUS: eestlased tungisid sakslastele ootamatult kallale · UUS AJALOOKÄSITLUS: sakslased tungivad eestlastele peale. Mis on selle põhjendus? Liivimaa Henriku kroonika · Kroonikas kasutatud eestlaste ja sakslaste kohta sageli asesõnu: sakslased NAD, eestlased NEED · Ümera lahingu kohta: NAD (sakslased) liikusid Ümera poole, nägid eestlaste väge vastu tulemas
Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle 60% inimestest elab maal ja ka
Kogu tõde Ümera lahingu kohta Tänaseks on möödunud Ümera lahingust tervelt 800 aastat. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal. Ümera lahing peeti maha 1210. aastal praeguse Läti territooriumil Koiva lisajõe Jumara (tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult
12. Millal ja kelle vahel sõlmiti...? Millised olid lepingute tingimused? a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15. jaanuaril 1582. Lõpetas Poola ja Venemaa vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Polacki ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes. Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala. 13. Millal toimusid järgmised sündmused? a) Stensby leping 1238. a. b) Jüriöö ülestõus 1343 -1345. a. c) Liivi sõda 1558 -1583. a. d) Härgmäe lahing 2. august 1560. a. e) Jam Zapolski vaherahu 15. jaanuar 1583. a. f) Plyssa e. Pljussa vaherahu 10. august 1583. a.
3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning muinaseestlaste osa pooled välja kurnnud, see lõppes 1215) 1217 venelased piirasid Otepää linnust, näljutati linnuse kaitsed alla andma 1217. 21. sept - Madisepäeva lahing
kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal ja Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:kirikuid (1464. a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. 2000 aastal oli seal 1 500 000 elanikku. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi
5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri
Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?)988. a Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri
Siht oli seatud Võnnule. Võnnu oli Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt. Orduvennad olid end sisse seadnud linnusesse kus eestlased neid piirasid. Võitlus kestis kolm päeva. Metsast lohistati puid, millest ehitati kaitsevall. Eestlased otsustasid neljandal päeval piiramise lõpetada. Ümera lahing Eestlased olid kuulnud, et liivlased ja latgalid ning ka sakslased Riiast, tulevad linnusele appi. Nad liikusid kiiresti üle Koiva jõe ja jäid siis peatuma selle parempoolse lisajõe Ümera äärsesse metsa. Sakslastele tundus nagu eestlased põgeneksid aga nad ei teadnud, et eestlased ootavad neid metsas. Tagaajajate päralejõudmisel tormasid eestlased metsast välja ning tungisid vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt, ning sakslased taandusid. Ümera lahingu skeem Sõjakäigud Sakalasse 1211. aastal korraldasid sakslased suure rüüsteretke Sakalasse ning asusid piirama Viljandi linnust.
Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. 2 Austraalia pealinna ala Kõrguse (650m) ja kaugus rannikust annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb nelja erinevat hooaega, erinevalt teistest Austraalia suurtest linnadest. Canberra on kurikuulus oma kuumade ja kuivade
7. KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri keelt, auskohta, ajalugu ja kultuuri. Iga inimene võiks ka ju teada nagu minagi, natuke väike rahvastest. Selleks oleksid isurid. 3 ÜLDANDMED Nimetused Rahvas ise kutsub end inkeroine-deks või izora-deks, aga ka karjalain-deks. Sõna isur on arvatavasti pärit Neeva vasakpoolse lisajõe venekeelsest nimest izora ja sellele vastab vana läänemeresoome nimi Inkeri. Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala
palee kui ka tsikuraat. Sumeri linnades olid väikesed 2-3 korruselised majad ja suur rõhk oli laiadel peatänavatel. Assüüria linnad: Assur, Dur Šarrukin, Ninive Assuri linna asutamisajaks peetakse 4.at. eKr. 2.aastatuhande keskel kujunes temast Assüüria pealinn. Purustati 614.a.eKr. Assuri plaan annab hea ettekujutuse vanadest Assüüria linnadest. Assuri linn asus kaitstud jõesaarel(põhjapoolel oli kaitstud Tigrise lisajõe kanalihga, mis oli ühendatud Tigrise jõega), mille lääne- ja lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks
Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja neljanda ja ühtlasi viimase faasina. Sõja lõpetas 1629 sõlmitud Altmargi vaherahu, mida hiljem pikendas Stuhmsdorfi vaherahu. Toimumisaeg: 1626– 1629. Toimumiskoht: Poola, Preisimaa, Kuramaa. Tulemus: Rootsi võit. Jam- Zapolski vaherahu: poola ja venemaa vahel, 1582 aastal, vaherahu sõlmiti kümneks aastaks. Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes sõlmitud rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Altmargi vaherahu oli poola ja rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahumis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris
Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja mahud ei olnud ka väga koormavad. Latgalite alistamine Võtsid ristiusu vastu 1208. aastal. Lootsid samuti sakslastest sõjalist abi naabrite vastu. Hakkasid osalema arvukates estisse tehtud retkedes. Eestlaste alistamine 1208 jõudsid esimesed sõjaretked Ugandisse ja Sakalasse. Edu oli vahelduv. 1210 eestlased asusid piirama Mõõgavendade ordu tugipunkti Võnnus (Césis). Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing) 1211 sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida. Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi. 1212 probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma).
2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a
Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel. Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km). Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud Murray, Murrumbidgee, Lachlani ja Swani jõele. Austraalias leidub rohkesti järvenõgusid, mis ajuti täituvd veega. Suurimad neist on Eyre, Torrens, Amadeus ja Gairdner. Edela-Austraalias paikneb palju väikesi soolajärvi.
püstloodis mägedel paiknevad viinamarjakasvatused ja romantilised linnakesed. Foto: Agnes Männiste Saksamaa põhilised veinipiirkonnad asuvad riigi edelaosas, Reini ja selle lisajõe Moseli kallastel. Neis üsna mitmeid poeete inspireerinud paikades elatakse suurlinnadest hoopis erinevat elu, mida on tihti nimetatud lausa muinasjutuliseks. Saksamaal jäävad rongid homme seisma 11.10.2007 ,,Postimees" Saksa vedurijuhtide ametiühing GDL tegi täna enne kohtumist Deutsche Bahni juhtkonnaga üleskutse alustada homme üleriigilist streiki, et nõuda pea kolmandikuni küündivat palgatõusu.
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 15 meetrit allpool merepinda. Mida sain uut teada Sain teada, et Austraalias on suvi jõulude ajal, siis kui meil on talv. Austraaliasse saadeti alguses ainult kurjategijaid, kuid kullaleidmisega hakkasid eurooplased sinna välja rändama. Aborigeenid olid erinevate tavadega, kui meie oleme harjunud. Tööd kirjutades lugesin ühest
nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia kalifaati. Tee Bütsantsi käis Soome lahe, Neeva jõe, Laadoga järve, Volhovi jõe, Ilmjärve, Lovati, Väina ja Dnepri jõe ning Musta mere kaudu. Kusjuures Lovati jõelt Väinale tuli laevad maad mööda üle vedada. Sama tuli teha ka Väinalt Dneprile saamiseks, ületades Väina lisajõe Kasplja ja ühe väiksema Dnepri lisajõe vahelist maariba. Ida poole minnes jõudsid varjaagid Volga jõe kaudu Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati. Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8.
- Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5
km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bar al-Ghazli suudmeni Bar al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi
süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks enam kaua vastu suutnud pidada, kuid neljandal päeval lahkusid ründajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. Jälitajad arvasid , et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. Sakslaste väesalk liikus ees, liivlased ja latgalid nende kannul. Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka liivlased ja latgalid. Sakslased püüdsid 7 esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma.
Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus.
Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. Rahvastik
Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Järgmisena on Ganges mille pikkus on 2700 km. Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid ja legendaarsemaid jõgesid Aasias ja terves maailmas.Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle
sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine. Võnnust oli selleks ajaks saanud Mõõgavendade ordu tähtis tugipunkt ja peamine lähtekoht ordu rünnakutel Eestisse. Võnnut piirati kolm päeva. Neljandal kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures metsas, kus seadsid end võitlusvalmis. Sakslastele jäi aga mulje, et eestlased põgenevad, ning sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi ruttas eestlastele järele. Nii jooksid nad otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning eestlased ründasid neid ootamatult kõikidest külgedest. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast
· Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, uid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. · Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas o Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. ÜMERA LAHING · Eestlased liikusid üle koiva jäe ning jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. o Jälitajad arvasid, et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. · Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. o Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka latkalid ja liivlased. · Sakalased üritasid esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma.
Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing 1210. a peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Viljandi piiramine 1211. a Lahing toimus Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna linnust ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti.
et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 1210 Ümera lahing: eestlased varjasid metsas ja lahingu võitsid eestlased, osa vangilangenud lätlastest ohverdati jumalale, võit tugevdas eestlaste võitlusvaimu, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Ümera lahing peeti nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1211 veebruar rüütlid, sakslased, liivlased piirasid Viljandi linnust, ümbruskond rüüstati, osa vange tapeti linnuse juures. Kasutati piiramistorni, kiviheitemasinaid, lõhuti müüri (ilma sideaineta, lagunesid kergesti), linnuse kaev sai tühhjaks. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased eestlastega läbirääkimisi
3. Andid e. idaslaavlased ukrainlased, valgevenelased ja venelaste esianemad-, Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk. VANA-VENE RIIGI LOOMINE Kaks teooriat: 1. normannistlik kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi, Valgjärvele ja Irboskasse. 2. Antinormannistlik- Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi. Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882.aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile 3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud.
Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri ja ajalukku. Suuremad linnad Madriidis oli elanike arvuks: · 1970 aastal 3 100 000 · 1984 aastal 3 300 000 ·2000 aastal oli elanike arv 4 070 000 Madriid on Hispaania kuningriigi pealinn, Uus-Kastiilia ajaloolise maakonna keskus ning Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidi linn on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn. Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal. Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses. Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi: · Kirikuid (1464 a.) · härjavõitluse areen aastast 1617
Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist Ugra jõel peetakse Venemaal mongoli-tatari ikke lõpuks. Novgorod- Liivi sõja algul Novgorodi ja Pihkva alt värvatud venelastest koosnev vägi näitas oma jõudu peamiselt kohaliku rahva kallal: tapeti, põletati, vägistati ja aeti teibasse.
piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Nad jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu. 12121215 Toleida vaherahu
kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. REGIOONIDE KLIIMA Kirde regiooni kliima
Enamasti hirarhiline ühiskond, kõrgeim seisus vürstid ja druiidid, kes jagasid võimu, siis kasitöölised, talupojad ja ka orjad. Pidev sõjapidamine, luksusele orienteeritud ülikkond. Naistel ühiskonnas võrdsed õigused. 5. Keltide sõjalised kokkupuuted Rooma vabariigiga 390 eKr Keldid uus-asusasid Itaalia ja ületasid Apenniinid, muutudes vahetuks ohuks Rooma linnale. Rooma linna rüüstamine. 387 eKr Rooma vallutamine. Roomlased kaotasid Tiberi lisajõe Allia ääres (rooma ajaloos must päev e dies ater). Rooma oli rüüstavatele keltidele avatud, roomalste kätte jäi ainult Kapitoolium (pühad haned olevat ligihiilivaid kelte märganud ja oma kaagustamisega märku andnud). 335 eKr Aleksander võtab vastu keldi saatkonna Üks osa keltidest liikus kuni Lõ-Itaalia ja Sitsiiliani, kus Sürakuusia Dianysios nad isegi palgasõdurikes palkas. Palju aastaid valitseid Itaalias ,,gallia hirm", mis oli
piirati. Äge võitlus kestis kolm päeva. Eestlased kasutasid odasid, sakslased omakorda ambe. Piirajad kandsid metsast kokku suuri puuvirnu ja panid linnuse süütamiseks põlema. Ammunoolte kaitseks rajati kaitsevall. Neljandal päeval aga lõpetati linnuse piiramine ja eestlased lahkusid, põhjuseks oli teade linnusele liivlaste, latgalite ja sakslaste näol abiväe tulekust. Eestlase läksid üle Koiva jõe põhja poole ja jäid selle parempoolse lisajõe Ümera- äärsesse metsa vaenlasi ootama. Sakslased arvasid, et vaenlased on põgenemas ning liikusid ruttu neile järele. Sakslased liikusid kõige ees, nende järel liivlased ja latgalid. Ümera ääres tormasid eestlased ootamatult mitmest küljest metsast välja. Rünnak oli edukas (Kaupo, liivlaste vanema, poeg ja väimees hukkusid ), liivlased ja latgalid põgenesid, sakslased pidid tagasi tõmbuma Koiva äärde. Osa kinni võetud sakslastest viidi
Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe. Peajõgede I ja II järgu lisajõed esinevad arvukamalt Soomaast itta jäävas piirkonnas (Järvet, 1994). Soomaa jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist Soomaa jõgedest. Soomaa rahvuspargi territooriumi hüdrograafilise süsteemi suleb Navesti jõgi, mis on ühtlasi kaitseala põhjapiiriks. Soomaa peajõeks loetakse Halliste jõge koos lisajõe Raudnaga, mis moodustavad vooluvee peatelje Sakala kõrgustikult Pärnu madalikule (Järvet, 1994). Soomaa omapäraks on jõgede kõrged ja pikaajalised üleujutused, mis on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõe alamjooksu tuntakse Riisa üleujutusalana. Halliste jõgi suubub vastuvoolu Navesti jõkke ning põhjustab kevadeti ja sügiseti suurvee (Allilender, 1997). Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni mõne kuuni.
Vladimir Potin, võrdles araabia müntide leide. Ka Eestis. Vaatas, et idamaade münte Skandinaaviasse 840. aastail. St viikingite kaudu üle Venemaa. 850-60. aastail araabia müntide arv Skandinaavias vähenes silmnähtavalt st vene kroonikate krijelduste tõendaja, et Venemaalt aeti varjaagid ära ja hakati end ise valitsema. 862 kutsuti varjaagid valitsema Rjurik, ja müntide arv suurenes 870. aastail. Nimetuse russ päritolu. NSVL ajal, et russ tuli väikese Rossi lisajõe järgi, mis Dneprisse suubub. Araabia ja Bütsantsi allikad, nende järgi, et russid pigem skandinaavlased, russe vastandatakse slaavlastele (võtavad slaavlasi vangi ja viivad Volga-Bulgaaria turgudele). Või et russid müüvad slaavlastele häid kaheteralisi mõõku. Ka Vene kroonikates russid vastanduvad slaavlastele. Rasslager piirkond Rootsi ida rannikul. Kirjalikes allikates Rorik, mis on Jüütimaal. Miks eestlased ja soomlased nimetavad Rootsit Rootsiks, russide järgi?
annaabi.ee 
