Kuivendus
Viimase korral loetakse detailvõrguks nii dreenid kui ka
kollektorid (kogujadreenid), kraavituse korral ainult kuivenduskraavid. Drenaaz ehitatakse
tavaliselt süsteemidena, s.t. et dreenidest voolab vesi kollektorisse ja sealt ühise suudme
kaudu kraavi. Kui drenaazikollektor hargneb, siis kraavi suubuvat kollektorit nimetatakse
peakollektoriks ning temasse suubuvaid harukollektoriteks. Otse kraavi suubuvat dreeni
nimetatakse üksikdreeniks. Drenaazisüsteemil olevaid lisaehitisi (kaevud, filtrid, suue jm.)
nimetatakse drenaazi armatuuriks.Piirdevõrgu ülesandeks on takistada pinna- ja põhjavee
valgumist naaberaladelt kuivendatavale alale ning juhtida see vesi kas põhivõrku,
drenaazikollektoritesse või otse suublasse. Piirdevõrguks võivad olla piirdekraavid või
-dreenid.
21. Millised on äravoolu mõjutavad tegurid?
- kliima, reljeef, maapinna lang, mullastiku omadused,taimkate
22. Millised piirangud sätestab Looduskaitseseadus ja Veeseadus suublate
annaabi.ee 
