Spordibiokeemia konspekt
peptiidsidemed. Annab ülevaate, kui palju on aminohappejääke ja millises järjekorras on nad
polüpeptiidahelasse lülitunud. Määrab ära valgu ülejäänud omadused.
2) Teist järku (sekundaarne) – tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate
ahelate voltumisel. Pärilikkuse kaitsmiseks. Nõrgad vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude
lõplik tase – fibrillaarne valk.
3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast.
Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate
aminohappejääkide vahel.
*Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20
miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline
aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes.
4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk
annaabi.ee 
