Albaania referaat
Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle, suvel jäävad neist järele vaid nired. Pikim jõgi on Drin (Drini i
Zi, Sorte Drin), mis saab alguse Kosovos ning voolab 280 km pikkuselt läbi Põhja-Albaania, suubudes
Aadria merre. Suur jõgi on ka Seman Kesk-Albaanias. Lõuna-Albaania suuremad jõed on Shkumbin, Mat ja
Vijosë. Drin ja Shkumbin on uuristanud lubjakivisse suuri orge.
Montenegro piiri ääres osaliselt Albaania territooriumil on Shkodëri järv (albaania keeles Liqeni i Shkodrës,
serbia keeles Skadarsko jezero), mille ümbrus on soine. Idapiiri ääres on Ohridi ja Prespa järv.
Mullastik,taimestik
Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest
taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja võsa. Umbes 48% Albaaniast on
kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu männimetsaga, kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut
lehtmetsa (tamm, pöök)
annaabi.ee 
