Narva jõgi
Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni
kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni
maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu
lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni
(sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul.
Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb
Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad,
kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et
ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti
nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks
rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven
annaabi.ee 
