Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus;
Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired
paprika, rauasalvestustõbe mädarõigas, petersell biotiin maks, neerud, põhjustab rasuvoolulist Vitamiinid täispiim, sojauba, tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin petersell, tomat sünteesi häireid maks, piim, põhjustab PABA p-amino-bensoehape munad, pärm pigmentatsioonihäireid värske puu- ja
Kogu tsükli tulemusena tekib atsetüülCoA ja CO2. NADH konserveerib osa vabanenud energiast, mida on võimalik kasutada ATP sünteesiks hingamisahela abil. PDH kompleksi reaktsioonid on vajalikud püruvaadi sisenemiseks TCA tsüklisse. Analoogilise funktsiooni ja struktuuriga on ka α-ketoglutaraadi dehüdrogenaasi kompleks (TCA tsükli ensüüm) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis osalev hargnenud ahelaga α-ketohapete dehüdrogenaasi kompleks. Lipoehape Lipoehape esineb katalüüsis prosteetilise rühmana, olles kovalentse sidemega seotud ensüümi lüsiini jäägiga. Lipoamiidne rühmitus funktsioneerib kui atsetüüli kandev paindlik õlg. Ei ole selge, kas lipoehape on vitamiin või saab inimese organism selle sünteesiga ise hakkama. Vitamiin B6 (püridoksiin, püridoksaal ja püridoksamiin) Vitamiin B6 esineb 3 toodud vormi kujul, koensüümina funktsioneerib püridoksaalfosfaat
· Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal on rikutud. Kust me saame antioksüdante? · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti; · keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipoehape). · NB! Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid.
· Imikutel hüpotoonia, lihaskrambid, ketendav dermatiit, silma sidekestapõletik, nägemise atroofia · Isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk, unetus · Spetsiifiline dermatiit seborröa e patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest Allikad: · Maks, neerud, munad, pärm, sojauba, täispiim, tomat Kasutamine · Vit C, E, B1, B3, B5, B6, B10, B12 · Alkoholism, depressiooon, diabeet, dermatiidid, ekseem, lihasvalud, ateroskleroos POT: 0,5 mg Vitamiin N (lipoehape) Nimetused: lipoehape, dihüdrolipoehape (DHLA), lipoamiid. Looduslik vorm R-lipoaat Metabolism: · Imendub peensooles import koerakkudesse redutseeritakse DHLA-ks Biofunktsioonid: · Redoksprotsesside ensüümide koostises kõikvõimalikud katabolismid · Soodustab glükoosi sisenemist lihasrakkudesse · Mitmete transkriptsioonifaktorite funktsioneerimise redoksmodulaator · Metaboolne antioksüdantsus regenereerib askorbaadi, ubikinooni, GSH (aitab
Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumine organismis, mis on vajalik vähemalt kahel põhjusel:
atseetaldehüüd -> etanool Aeroobne glükolüüs • Aeroobne glükolüüs lähtub tsütoplasmas toimuva glükolüüsi osa metaboliidist püruvaadist • Püruvaadist tekib atsetüül-CoA (mis on ka teiste metabolismiradade produkt) • Protsessiks on vaja ensüüm-vitamiinkompleksi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks –PyrDH (koosneb 3 ensüümist ja 5 vitamiinist) Vajaminevad vitamiinid • Tiamiin (B1) • Riboflaviin (B2) • Pantoteenhape (B5) • Nikotiinhape (B3, PP) • Lipoehape (N) • Juba ühe vitamiini puudus põhjustab siin tõsiseid häireid Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-CoA viiakse edasi kesksesse metaboolsesse tsüklisse – Tsitraaditsüklisse (ka trikarboksüülhapete tsükkel – TKT, TCA või Krebsi tsükkel) Selle tsükli ja hingamisahela koostöö lõpptulemusena tekib CO2 ja H2O • Glükoosi lõplik lõhustumine aeroobses glükolüüsis toimub mitokondrites
( PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Trikarboksüülne tsükkel (TKT) (AcCoA + 3NAD+ + FAD + GDP + Pi + 2H2O => 3NADH + FADH2 + GTP + CoA + 2CO2 + 2H+ + HSCoA) Süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolism TKT tähtsus Energia kasutamine: (1 ATP, 3 NADH, 1 FADH2)= 12 ATP TKT talitluse ja häirete meditsiinilised aspektid TKT funktsioneerimishäired organismile ohtlikud ja kriitilised väga intensiivse aeroobse metabolismi kudedes. TKT vajadus Tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses ATP/ADP/AMP, GTP/GDP/GMP, NADPH/NADH/NAD, sukstinüül-CoA, Ca2+, atsüül-CoA, hormoonid TKT kontrollpunktid Tsitraadi süntaas- ATP, NADH, sukstinüül-CoA ja atsüül-CoA allosteeriline inhibeerimine Isotsitraadi DH- ATP ja NADH allosteeriline inhibeerimine. (Mg ja Ca defitsiit-> ensüümi töö) AKGDH-(3 ensüümi+ 5 vitamiini)- ATP, NADH, GTP ja sukstinüül-CoA allosteeriline inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll
k. C – askorbiinhape - Antioksüdeeriv toime, aneemiavastane, soodustab kudede paranemist, suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele - Toores maks, toores rasvane kala (tuunikala, lõhe, angerjas), värsked ja toored puuviljad ja köögiviljad l. H – biotiin - Osaleb süsivesikute omastamises ja rasvhapete tootmises, stimuleerib kasvamist, võitleb nahahaiguste vastu - Maks, pärm, munad m. N – lipoehape – kataboolsed protsessid – pärm, liha, piim, taimsed produktid n. PABA – p-aminobensoehape – naha, juuste norm pigmentatsioon – maks, piim, munad o. U-S – metüülmetioniin p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a. A – retinoidid - Stimuleerib kasvamist, kaitseb nakkuste eest, soodustab nägemist, antioksüdeeriva toimega - Maks, toores liha, tursamaksaõli,
B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide
B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu
B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest. Retinoidid annavad eeltoodetud A-vitamiini (sedalaadi toitaine, mida keha saab kohe
Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 1)NAD+ 2)pürodoksaal fosfaat 70. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa.
(A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega (vitameerid A, D) - Põhimõtteliselt ka B-grupi vitamiinid Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). Avitaminoosid
D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või
metabolsimis. Seda viib läbi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks(PyrDH). Kompleksi 3 ensüümi ja 5 koenüüsmi kontakteeruvad vaid füüsiliselt ja seetõttu vahepeal vaheühendeid ei vabane. PyrDH ekspresseerub väga suurel kõrges hulgas südamelihastes, neerudes ja maksas. Biokeemiline sisu: Häireteta funktsioneerimine peab alati olema tagatud Vajab vitamiinide(tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape) pidevat piisavat taset rakkudes PyrDH aktiveerib fosfataas ja inaktiveerib kinaas Insuliin aktiveerib PyrDH-si Shoki puhul tekkiv hapniku defitsiit pärsib PyrDH Trikarboksüülhappe tsükkel e TKT e tsitraaditsükkel e Krebsi tsükkel on inimkeha keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi. Kataboolses mõttes on TKT põhiroll süsivesikute, lipiidide valkude eelneva
C askorbiinhape musta sõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munakollane N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad A retinoidid kala- ja loomamaks, või Vitamiinid. Vitamiinide klassifikatsioonis (tabel 1.1) tuntakse üle 20 vitamiini
B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise
redoks-süsteem NAD/NADH. N AD H O Redoksreaktsioonid (oksüdatsioon-reduktsioon) toi- E ta n a a l CH3 C H ( a ts e e ta ld e h ü ü d ) muvad ka tioolrühma omavate biomolekulide (aminohape tsüsteiin, tripeptiid glutatioon, lipoehape jne (vt r.9)) osalusel. Seega töötavad need biomolekulid inimorga- T süsteiin (2 m olekuli) nismis redokssüsteemidena (nt tsüsteiin/tsüstiin) osaledes N H2 NH2 dehüdrogeenimises. HOOC C H CH 2 S H HOOC CH CH2 SH Elektronide elimineerimine/sidumine on ka redoksreakt-
söötmesse. Koensüümne Vitamiin Funktsioon vorm Ühesüsinikuliste ühendite ülekanne, Foolhape Tetrahüdrofolaat vajalik tümiini, uriinide, seriini ja metioniini sünteesiks. Biotiin Biotiin CO2 fikseerimiseks Lipoehape e N- Lipoamiide Ketohapetelt atsüülrühmade ülekandeks vitamiin Nikotiinhape e NAD (nikotiinamiid) Elektronikandja niatsiin e B3-vitamiin ja NADP Pantoteenhape ehk Ketohapete oksüdeerimine ja atsüülrühma koensüüm A B5-vitamiin kandjate metabolism FMN
annaabi.ee 
