ning seda korras hoidma, mitte käituma nagu parasiidid kes on end kaani kombel maamuna külge imenud. ,,nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat" ,,tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile" 2. Kirjelda, missugune on luuletuse meeleolu. Kasuta vastamisel väljendeid ja sõnu, mille abil luuletaja seda edasi annab. (5 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasema vastuse mõttekäik! Vastus: Luuletuse meeleolu on masendav, ahastav. Luuletus annab mõista, et inimesed nagu ei saaks ise arugi mida nad planeet Maaga, OMA koduga teevad ning inimesed ise peavad sellele parasiitlusele lõpu
inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleolule, peegelavad tänamatut tööd. ,,korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul", see rida peegeldab samamoodi masendunud meeleolu, kuna töö tundub lõpmatu ja
annaabi.ee 
