Kirjutis teemal "Ühe kirjavahetuse saladus"
iseenesest tundus õõvastav. Mulle tuli meelde, et linna lähedal käib ehitus ning seal oli
veel eile saepuruhunnik. Võtsin suuna ehituse poole. Seal ma siis olin: pikk, pikk sirge
ning siis igasugused märgid, et teha selgeks: ees käib ehitus. Juba kaugelt nägin ära, et
eilsest saepuruhunnikust on järel ainult riismed ning sinna kõrvale valatud kruusakuhi.
Siiski tundus kruus parem mõte, kui kokkupõrge linttraktoriga, mis kaljukindlalt omal
kohal seisis, ning pärast põgusat tutvumist teetöödemasinaga plahvatuse saatel orbiidile
lennata.
Edasi meenub mulle juba kõik katkendlikult. Peagi olin kruusakuhja juures, tegin
ukse lahti, hüppasin. Lendasin näoga õnnetult vastu kivi, millest üritasin pingsalt mööda
lennata, aga võta näpust. Ilmselt sealt sain endale selle ühepäevase mälukaotuse.
annaabi.ee 
