Eduard von Toll Sündinud Saaremaal 7.detsembril 1904. 1939.aastal lahkus koos teiste balti-sakslastega Eestist. Saksamaal Holtlandis sai temast tunnustatud looduskaitsetegelane ja linnuvaatluste korraldaja. 1987.aastal avaldas Eduard von Toll oma kulu ja kirjadega printeritrükis raamatu Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991
Võrdluseks võiks tuua tõsiasja, et enamik linde ja imetajaid elab tänapäeval Eestis tunduvalt suurema müra (näiteks maanteemüra) oludes kui sadakond aastat tagasi.[7] Mõju linnustikule Tuulikute mõju lindude rändele on maailmas suhteliselt hästiuuritud valdkond. Näiteks Taani Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu käigus on selgunud, et lindudele on tuulikutest ohtlikumad hoopis tuuleparkidesse viivad elektrivarustuse õhuliinid. Üldiselt on uuringute ja linnuvaatluste käigus selgitatud välja, et linnud oskavad vältida tuuleparke ja ei sea oma elu ega tervist ohtu. Lääne-Taanis Tjareborgis asub 2 MW-ne 60 meetrise rootoridiameetriga tuulik ning selle juures on toimunud pidevad radarvaatlused. Vaatluste tulemused ütlevad, et linnud mööduvad tuulikust, muutes oma lennutrajektoori nii öösel kui päeval 100-200 meetrit enne ja pärast tuuliku asukohta. Erinevad vaatlused ja uuringud on tõestanud, et ka mere tuuleparkide