Arengu käigus oli neid. N:ussripik,õndraluu,kõrvalihased.) Organite homoloogsus(organite sarnasus, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest luudest, aga erinevus on nende ülesandes) lootelise arengu võrdlused(arengu algetappidel on looted üksteisega sarnased,biogenet.reegel) molekulaarbiloogilised võrdlused(mida lähemad on liigid,seda sarnasemad on nende valkude koostisk DNA nukleotiidide järjestus.N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond.
Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (seisuga juuli 2011) Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km²
Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudra (77 km²)
looduslik valik. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid funktsioon erinev (linnutiib muundunud eesjäse, mis samasugune imetajaga) analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid täidavad sama ülesannet ( kärbse ja linnu tuuvad mõeldud lendamiseks, kuid ehituselt erinevad) MAA vanus 4,6miljardit aastat. Millest sai alguse elu Maal? Oparin-Haldane’i hüpotees: *Varase maa atmosfääris puudus hapnik *energiarikkas atmosfääris tekkisid lihtsad orgaanilised ühendid *ühendid kogunesid ürgsupiks erinevates kohtades *supis
tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett. · On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi. · Mardikatel on paksud ja läikivad kattetiivad, nende all on kilejad lennutiivad. Nende
vahekorra järgi kivimites saab nende vanust teatud täpsusega hinnata. 4. Evolutsiooni tõendite võrdlusmeetodid. Võrdlev anatoomia mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. Näiteks on homoloogilised organid loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem samad luud, mis imetajate eesjäsemetes. See on seletatav sellega, et linnutiib on muundunud eesjäse ja pärineb imetajatega ühest eellasest. Mandunud elundid on need, mida enam vaja ei ole. Inimestel on nendeks õndraluu, ussiripik, osaline karvkate jne. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.
154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus põderpõrnikas pikkus 7,5 cm 158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm 159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades 160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased 161. Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere
Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk-vint, kes toitub kõva koorega seemnetest). Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine.
annaabi.ee 
