Jakob Hurt
(893-1907)
Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me
näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose
autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat.
Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda
esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks
saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas
kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani
tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma
ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti
käidi perekondlikel pidudel.
Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, ja tundis suurt huvi ajalehtede ja
kirjanduse vastu
annaabi.ee 
