Kaljukotkas
19. sajandil hukkus palju
kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid
oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad
pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid
äärmiselt piiratuks. Üldiselt puuduvad kaljukotkal looduslikud vaenlased, kuid teadaolevalt
Põhja-Ameerikas on ainukesed kiskjad, kes on tekitanud linnupoegadele ohtu grisli ja ahm.
Kaljukotkaste kaitse
Eestis kuuluvad kaljukotkad I kategooria kaitse alla, kuid Punasesse raamatusse neid veel
kantuid ei ole .Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga
piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis
on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad
annaabi.ee 
