Termomeeter
kus oli kaks püsipunkti: vee külmumispunkt (100°C) ja vee keemispunkt (0°C). Esimest
korda tutvustas ta seda termomeetrit rahvale 1742. aastal. Ta tõestas, et jää sulamispunkt ei
sõltu rõhust ja ta määras täpsusega kindlaks vee keemispunkti sõltuvuse atmosfääri rõhust.
Celsius pakkus, et tema skaala nullpunktiks oleks vee keemispunkt keskmisel merepinna
tasemel. Kuna sellist skaalat oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne1745. aastal
selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti
+100 kraadi. Aastal 1948 nimetati skaala ametlikult Celsiuse järgi. Seejärel 1954. aastal
kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Celsiuse skaalat kasutatakse kõige enam
Euroopas.
Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga
termomeetreid ( Ameerika Ühendriigid, Jamaica, Iirimaa). Nendel termomeetritel on skaala