Eesti ajalugu. 12-16 saj.
1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli
esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas.
Suhted välisnaabritega-Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Kui
Liivimaa ja Preisimaa olid alistatud, pöörasid ordurüütlid mõõgad Leedu vastu. Peagi takistasid
sõjakad leedulased maismaaühendust Liivimaa ja Preisimaa vahel. Idas piirnesid Saksa ordu ja
Tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnavabariigiga.
4.asustus ja rahvastik-Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku
moodustasid talupojad.Keskaja jooksul Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Täpsemate
andmete puudumisel on püütud inimeste arvu määrata tollaste maakasutusühikute, adramaade ja
ühel adramaal elanud inimeste ligikaudse arvu järgi. Varem hõrdamine asustatud soistele aladele
ja rannikule läks keskajal rohkem rahvast elama.