Linna-ja maaelu
Nimelt
tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma
linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma
eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult
iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan
õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust.
Oma linnatulekut põhjendasin esialgu sellega, et maal ei leidnud ma endale piisavalt
palju rakendust. Teadsin, et olen võimekas noor inimene ja soovisin, et minult rohkem
nõutaks. Kartsin, et ei suuda Hiiumaal mulle pakutavate võimalustega ennast nii endile
kui teistele tõestada. Soovisin üha enam kõrgemale ja kõrgemale ronida. Teadsin, et
paistan rohkem silma kui teised minuvanused. Korraldasin erinevaid üritusi, olin
aktiivne valla- ja külaelu edendamisel. Kuid ühel hetkel sai igasugune jaks otsa.
annaabi.ee 
