M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Ma arvan, et ka näljane. Otsin sulle midagi süüa.»
«Ei, ma pole näljane. Olin nii näljane, et peatusin ühes talus, kaks miili allpool. Seepärast
ei taha ma enam süüa. Sellesama pärast ma jäingi nii hiljaks. Mu ema on haige maas ja raha
on
otsas ja kõik. Ma tulin oma onu Abner Moore'i juurde. Ema ütles, ta elab teises linna otsas.
Ma pole siin iial enne käinud. Kas tunnete teda?»
«Ei, aga ma ei tunne siin veel kõiki. Elan selles linnas alles teist nädalat. On pikk tee sinna
linnaotsani. Jää parem ööks siia. Võta kübar peast.»
«Ei,» vastasin ma. «Arvan, et puhkan natuke ja lähen edasi. Ma ei karda pimedas.»
Ta ütles, et ta ei lase mind üksi minna; et ta mees tuleb varsti, võib-olla poolteise tunni
pärast; ja et ta
268
laseb mehe mind saatma tulla. Siis hakkas ta jutustama oma mehest ja sugulastest jõge
mööda allapoole ja sugulastest jõge mööda ülespoole ja sellest, kui palju paremini nad olid
annaabi.ee 
