Vene aeg Eestis (õ. lk. 125-144)
saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja
Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli
Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik
mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade
valitsemiskord, alles 18. sajandil kadusid ära linnade raed ning linnavalitsus nimetati
linnaduumaks. Kõik linnas vara omavad inimesed nimetati linnakodanikuks.
Peale Katariina II surma tühistati asehalduskord tema poja Pauli läbi, kes polnud oma ema
silmaotsaski sallinud. Kehtestas uuesti Balti erikorra.
Eesti talupoeg 18. sajandil
Talupoegade eluasemeks olid nelinurksed puuhooned, mis olid kaetud mädanenud õlgedega ja
millel akende asemel olid mustaks suitsunud avad. Talupoegade maja ei saanud lugeda
annaabi.ee 
